Õmblemine superkondensaatoriga

Juba enne Vasulasse kolimist olin omandanud õmblusmasina Подольск 142. Endised omanikud hoidsid seda kuuri all, kuna neil oli juba uus masin. Aga minule kõlbab küll: teeb sirget pistet ja siksakki, korralik rauast masin ja elektrimootoriga.

Eelmise nädala lõpus tahtsin õmblema asuda. Selgus, et masina pedaal oli riknenud: nurk oli ära murdunud ja korralikult pedaali vajutada ei saanud, pidi jalga eriliselt hoidma. Seadsin siis sammud õmblusmasinate varuosade müügi ja parandusega tegelevasse poodi Narva mnt 88 (Masintex OÜ). Heakene küll. 200 krooni eest sain pealtnäha samasuguse, aga korras korpusega pedaali.

Huvitavaks läks asi siis, kui õhtul ühendasin pedaali mootori ja vooluvõrguga ning avastasin, et mootor käib igal juhul täiega ringi, sõltumata sellest, kas pedaali vajutada või mitte. See viitaks nagu asjaolule, et pedaali elektrisüsteemis on midagi viltu. Võtsin ta siis lahti ja uurisin veidi süsteemi. Skeem on järgmine.

Klemmide vahel oli siis kõigepealt 2,2 megaoomine takisti, seejärel mõlemal traadil tundmatute parameetritega poolid ja siis 0,1 mikrofaradine kondensaator. Edasi on süsteem selline, et vajutamisel paremal nähtavate takistite takistus väheneb (need takistid koosnevad söeliistakutest). Kui pedaal täitsa põhja vajutada, siis ühendatakse traadid otse, ilma nende vajutustakistiteta (siin skeemil püüdsin seda põhimõtet lüliti abil näidata).

Kui pedaal on üleval, siis sellisel skeemil takistust mõõtes peaks tulemus tulema vähemalt 2,2 megaoomi. Sest paremal asuvad takistid on lõpmatu takistusega ning kondensaatori aktiivtakistus on lõpmatu. Aga ilmnes, et otste vahel olev takistus on 0. Selgus, et kondensaator oli rikkis. Tähendab, mulle müüdi pedaal, milles olev kondensaator (fotol paremal) juhib alalisvoolu.

Võtsin siis oma esialgsest pedaalist, kus kondensaator loodetavasti oli korras, samal kohal asuva 0,1 μF kondensaatori, ja tinutasin ümber. Veidi aega sain isegi õmmelda, kui pedaali seest kuulsin imelikku särinat ja mulksumist ning avamisel selgus, et arvatavasti korras olev kondensaator on üles sulanud. See on mulle kõige müstilisem: kas oli ta algselt või aastatepikkuse seismisega riknenud, rikkusin ma teda tinutamisega või olid mängus rohelised mehikesed. Igatahes pärast seda ülessulamist enam ei toiminud korralikult ka üks vajutustakistitest.

Elfa Elektroonikast sain kondensaatori parameetritega 100 nanofaradit, 1000 volti. Maksis õnneks ainult 11 krooni. Nojah, suurema pingetaluvusega kondensaatori võib alati panna, esialgne oli ju sama mahtuvusega 0,1 mikrofaradit, aga talus 250 volti. Tinutasin selle siis külge ja asendasin ka riknenud vajutustakisti. Uus seis on näha vasakul: uus kondensaator on risttahukakujuline ja kirjadega EVOX MMK Bx9 100 n 1000 V, vajutustakistid on kaks valget pütti, kondensaatori all asuvad poolid ja 2,2 megaoomine takisti on pildil all paremal.

Praeguseks olen paar õmblust teinud ja seni pole midagi enam särisenud ega mulksunud.

Aga imelik: õmblusmasinate pood müüb pedaali, mis vajutamisele ei reageeri (õmbleb kogu aeg), sest seal on alalisvoolu juhtiv kondensaator. Või ei ole imelik? Oleksin pidanud minema oommeetriga poodi ja veenduma, et tõesti, kui pedaal on üleval, on takistus lõpmatu ja kahaneb sujuvalt pedaali allavajutamisel? Aga sellel tasemel jätkates lähen varsti ka süstlaga poodi veendumaks, et piimapakis on piim, mitte vesi…