Nii, läksin tagarummus oleva kiuksuga nüüd kauplusse „Rattur“ (Side tn), kuna ei saa ju sedasi sõita, kui suvalistel hetkedel toimub rütmiline kriipimine.
Ja mis selgus: minu tähelepanu juhiti sellele, et Laulupeo pst asuvas kauplusest „Jalgratas“ saadud Shimano tagajooks on tegelikult Falconi tagajooks. Ilusti peal kiri FALCON. Shimanost pole jälgegi. Falcon on Taivani odavkomponentide tootja, mul on kunagi see olnud ja omal ajal ta lagunes sel moel, et osa kuule tuli välja ning tagaratas blokeerus. Praegu oligi poolteise kuuga laager läbi läinud, see pandi uus (kiuksud nüüd kadunud), aga eks see Falcon laguneb varsti jälle.
Ühesõnaga, kaupluses „Jalgratas“ (Laulupeo pst) petetakse otseselt. Öeldakse, et paneme sulle alla Shimano rummu, aga tegelikult pannakse alla odav rämps. Aga hind võetakse Shimano oma.
Ülejäänu (http://linnastmaale.blogspot.com/2011/01/kauplus-jalgratas.html) võib veel olla õnnetu juhus. Aga see on sulaselge petmine ja ma teen kõik endast oleneva, et ka võimalikud tulevased kliendid oleks teadlikud, millega riskivad.
Monday, January 31, 2011
Saturday, January 29, 2011
Kauplus „Jalgratas“
Mõtlesin küll, et enam ei viitsi blogida, aga mõni asi siiski vajab äraütlemist.
Detsembri algul selgus, et aastakese töötanud Velosteeli tagajooks „ei võta enam taha“. See tähendab, mõnikord tuli teha mitu-mitu pööret, enne kui väntama sai hakata. Mootori olemasolu tõttu see pole küll suur häda, aga veidi tahaks ikka võimekust „käsitsi“ hoogu juurde anda.
Külastasin siis kauplust „Jalgratas“, kus tehti järgmised tööd:
Kuu aja pärast (jaanuari keskel) selgus, et jalgratas käib jõnka-jõnka. Algul kahtlustasin, et esikahvlis on midagi murdunud, aga tegelik põhjus oli siiski tagaratta juures. Nimelt oli üks kodaratest murdunud ja ülejäänutest pooled olid jumala lõdvalt! Keerasin nad kuidagi kinni (et üldse sõita annaks) ja sõitsin siis poodi. Öeldi, et „kuna uus asi, siis ma palju raha ei võta, 5 EUR“. Lubati niplid panna liimiga kinni, et kui midagi juhtub, siis kodarad kõik enam lahti ei tuleks. (Miks ei või kohe nipleid liimiga siis panna?)
Ma olen küll varem sõitnud olukorras, kus üks, isegi kaks kodarat on katki, aga ülejäänud siiski jäävad kinni ega keri end lahti. Aga heakene küll, uued asjad, võib-olla juhtub.
Sõitsin siis koju. Järgmisel hommikul hakkasin igaks juhuks vaatama, et kuidas kodarad on ka, üks oli ikkagi selline, mille niplit sai näpuga pöörata!! Sai siis see kinni keeratud, nüüd kodarad on olnud korras.
Aga nüüd jaanuari lõpus (poolteist kuud pärast uute asjade panekut) kostab tagajooksu seest pidurdamisel kriuksusid ja kolinaid. See pidi siis olema „hoopis teine tase“???
Arvestades ülalöeldut, ei ole enam tahtmist kauplusesse „Jalgratas“ minna. Kaupluses „Rattur“ on küll mõnikord väike valik, aga töö on seni siiski korralik olnud. Ka turul „Katini“ poes on omad konksud (nt. pole lumeperioodil remondimeest alati kohal), aga sihukest lagunemist ja viletsat tööd pole veel näinud. Ilmselt peab nende kahe kauplusega edaspidi piirduma.
Detsembri algul selgus, et aastakese töötanud Velosteeli tagajooks „ei võta enam taha“. See tähendab, mõnikord tuli teha mitu-mitu pööret, enne kui väntama sai hakata. Mootori olemasolu tõttu see pole küll suur häda, aga veidi tahaks ikka võimekust „käsitsi“ hoogu juurde anda.
Külastasin siis kauplust „Jalgratas“, kus tehti järgmised tööd:
- vahetati Velosteel tagajooks Shimano jooksu vastu,
- pandi topeltpöid koos sobivate kroomitud kodaratega + helkurid,
- kuna vana kett olnud ka üsna veninud, pandi ka uus kett.
Kuu aja pärast (jaanuari keskel) selgus, et jalgratas käib jõnka-jõnka. Algul kahtlustasin, et esikahvlis on midagi murdunud, aga tegelik põhjus oli siiski tagaratta juures. Nimelt oli üks kodaratest murdunud ja ülejäänutest pooled olid jumala lõdvalt! Keerasin nad kuidagi kinni (et üldse sõita annaks) ja sõitsin siis poodi. Öeldi, et „kuna uus asi, siis ma palju raha ei võta, 5 EUR“. Lubati niplid panna liimiga kinni, et kui midagi juhtub, siis kodarad kõik enam lahti ei tuleks. (Miks ei või kohe nipleid liimiga siis panna?)
Ma olen küll varem sõitnud olukorras, kus üks, isegi kaks kodarat on katki, aga ülejäänud siiski jäävad kinni ega keri end lahti. Aga heakene küll, uued asjad, võib-olla juhtub.
Sõitsin siis koju. Järgmisel hommikul hakkasin igaks juhuks vaatama, et kuidas kodarad on ka, üks oli ikkagi selline, mille niplit sai näpuga pöörata!! Sai siis see kinni keeratud, nüüd kodarad on olnud korras.
Aga nüüd jaanuari lõpus (poolteist kuud pärast uute asjade panekut) kostab tagajooksu seest pidurdamisel kriuksusid ja kolinaid. See pidi siis olema „hoopis teine tase“???
Arvestades ülalöeldut, ei ole enam tahtmist kauplusesse „Jalgratas“ minna. Kaupluses „Rattur“ on küll mõnikord väike valik, aga töö on seni siiski korralik olnud. Ka turul „Katini“ poes on omad konksud (nt. pole lumeperioodil remondimeest alati kohal), aga sihukest lagunemist ja viletsat tööd pole veel näinud. Ilmselt peab nende kahe kauplusega edaspidi piirduma.
Subscribe to:
Posts (Atom)
