Kenad aiaviljad ja kaktus

Sellel suvel on õnnestunud kasvatada veidraid moodustisi.

1. Nokuga tomat.
   
   


2. Porgand pikkusega üle 30 cm.
   
   
3. Kallistavad porgandid.
   
   

Lisaks hakkas õitsema üks kaktus, mis pole mul kunagi varem õitsenud. Muide, paar aastat tagasi torkis teatav ebateadlik element seda kaktust tema enda okastega. Armid on siiani näha. Aga õitsema hakkavad kaktused siis, kui neil on hea olla. Kindlasti on vaja neid suvel õues hoida, see neile meeldib.

Veel kord kauplus „Jalgratas“

Nii, läksin tagarummus oleva kiuksuga nüüd kauplusse „Rattur“ (Side tn), kuna ei saa ju sedasi sõita, kui suvalistel hetkedel toimub rütmiline kriipimine.

Ja mis selgus: minu tähelepanu juhiti sellele, et Laulupeo pst asuvas kauplusest „Jalgratas“ saadud Shimano tagajooks on tegelikult Falconi tagajooks. Ilusti peal kiri FALCON. Shimanost pole jälgegi. Falcon on Taivani odavkomponentide tootja, mul on kunagi see olnud ja omal ajal ta lagunes sel moel, et osa kuule tuli välja ning tagaratas blokeerus. Praegu oligi poolteise kuuga laager läbi läinud, see pandi uus (kiuksud nüüd kadunud), aga eks see Falcon laguneb varsti jälle.

Ühesõnaga, kaupluses „Jalgratas“ (Laulupeo pst) petetakse otseselt. Öeldakse, et paneme sulle alla Shimano rummu, aga tegelikult pannakse alla odav rämps. Aga hind võetakse Shimano oma.

Ülejäänu (http://linnastmaale.blogspot.com/2011/01/kauplus-jalgratas.html) võib veel olla õnnetu juhus. Aga see on sulaselge petmine ja ma teen kõik endast oleneva, et ka võimalikud tulevased kliendid oleks teadlikud, millega riskivad.

Kauplus „Jalgratas“

Mõtlesin küll, et enam ei viitsi blogida, aga mõni asi siiski vajab äraütlemist.

Detsembri algul selgus, et aastakese töötanud Velosteeli tagajooks „ei võta enam taha“. See tähendab, mõnikord tuli teha mitu-mitu pööret, enne kui väntama sai hakata. Mootori olemasolu tõttu see pole küll suur häda, aga veidi tahaks ikka võimekust „käsitsi“ hoogu juurde anda.

Külastasin siis kauplust „Jalgratas“, kus tehti järgmised tööd:

• vahetati Velosteel tagajooks Shimano jooksu vastu,
• pandi topeltpöid koos sobivate kroomitud kodaratega + helkurid,
• kuna vana kett olnud ka üsna veninud, pandi ka uus kett.

OK. Värk maksis 960 krooni. Lubati, et peaks olema oluliselt teine tase võrreldes seniste komponentidega. Et kodarad enam ei murdu ning jooks peab kaua vastu.

Kuu aja pärast (jaanuari keskel) selgus, et jalgratas käib jõnka-jõnka. Algul kahtlustasin, et esikahvlis on midagi murdunud, aga tegelik põhjus oli siiski tagaratta juures. Nimelt oli üks kodaratest murdunud ja ülejäänutest pooled olid jumala lõdvalt! Keerasin nad kuidagi kinni (et üldse sõita annaks) ja sõitsin siis poodi. Öeldi, et „kuna uus asi, siis ma palju raha ei võta, 5 EUR“. Lubati niplid panna liimiga kinni, et kui midagi juhtub, siis kodarad kõik enam lahti ei tuleks. (Miks ei või kohe nipleid liimiga siis panna?)

Ma olen küll varem sõitnud olukorras, kus üks, isegi kaks kodarat on katki, aga ülejäänud siiski jäävad kinni ega keri end lahti. Aga heakene küll, uued asjad, võib-olla juhtub.

Sõitsin siis koju. Järgmisel hommikul hakkasin igaks juhuks vaatama, et kuidas kodarad on ka, üks oli ikkagi selline, mille niplit sai näpuga pöörata!! Sai siis see kinni keeratud, nüüd kodarad on olnud korras.

Aga nüüd jaanuari lõpus (poolteist kuud pärast uute asjade panekut) kostab tagajooksu seest pidurdamisel kriuksusid ja kolinaid. See pidi siis olema „hoopis teine tase“???

Arvestades ülalöeldut, ei ole enam tahtmist kauplusesse „Jalgratas“ minna. Kaupluses „Rattur“ on küll mõnikord väike valik, aga töö on seni siiski korralik olnud. Ka turul „Katini“ poes on omad konksud (nt. pole lumeperioodil remondimeest alati kohal), aga sihukest lagunemist ja viletsat tööd pole veel näinud. Ilmselt peab nende kahe kauplusega edaspidi piirduma.

Õmblemine superkondensaatoriga

Juba enne Vasulasse kolimist olin omandanud õmblusmasina Подольск 142. Endised omanikud hoidsid seda kuuri all, kuna neil oli juba uus masin. Aga minule kõlbab küll: teeb sirget pistet ja siksakki, korralik rauast masin ja elektrimootoriga.

Eelmise nädala lõpus tahtsin õmblema asuda. Selgus, et masina pedaal oli riknenud: nurk oli ära murdunud ja korralikult pedaali vajutada ei saanud, pidi jalga eriliselt hoidma. Seadsin siis sammud õmblusmasinate varuosade müügi ja parandusega tegelevasse poodi Narva mnt 88 (Masintex OÜ). Heakene küll. 200 krooni eest sain pealtnäha samasuguse, aga korras korpusega pedaali.

Huvitavaks läks asi siis, kui õhtul ühendasin pedaali mootori ja vooluvõrguga ning avastasin, et mootor käib igal juhul täiega ringi, sõltumata sellest, kas pedaali vajutada või mitte. See viitaks nagu asjaolule, et pedaali elektrisüsteemis on midagi viltu. Võtsin ta siis lahti ja uurisin veidi süsteemi. Skeem on järgmine.

Klemmide vahel oli siis kõigepealt 2,2 megaoomine takisti, seejärel mõlemal traadil tundmatute parameetritega poolid ja siis 0,1 mikrofaradine kondensaator. Edasi on süsteem selline, et vajutamisel paremal nähtavate takistite takistus väheneb (need takistid koosnevad söeliistakutest). Kui pedaal täitsa põhja vajutada, siis ühendatakse traadid otse, ilma nende vajutustakistiteta (siin skeemil püüdsin seda põhimõtet lüliti abil näidata).

Kui pedaal on üleval, siis sellisel skeemil takistust mõõtes peaks tulemus tulema vähemalt 2,2 megaoomi. Sest paremal asuvad takistid on lõpmatu takistusega ning kondensaatori aktiivtakistus on lõpmatu. Aga ilmnes, et otste vahel olev takistus on 0. Selgus, et kondensaator oli rikkis. Tähendab, mulle müüdi pedaal, milles olev kondensaator (fotol paremal) juhib alalisvoolu.

Võtsin siis oma esialgsest pedaalist, kus kondensaator loodetavasti oli korras, samal kohal asuva 0,1 μF kondensaatori, ja tinutasin ümber. Veidi aega sain isegi õmmelda, kui pedaali seest kuulsin imelikku särinat ja mulksumist ning avamisel selgus, et arvatavasti korras olev kondensaator on üles sulanud. See on mulle kõige müstilisem: kas oli ta algselt või aastatepikkuse seismisega riknenud, rikkusin ma teda tinutamisega või olid mängus rohelised mehikesed. Igatahes pärast seda ülessulamist enam ei toiminud korralikult ka üks vajutustakistitest.

Elfa Elektroonikast sain kondensaatori parameetritega 100 nanofaradit, 1000 volti. Maksis õnneks ainult 11 krooni. Nojah, suurema pingetaluvusega kondensaatori võib alati panna, esialgne oli ju sama mahtuvusega 0,1 mikrofaradit, aga talus 250 volti. Tinutasin selle siis külge ja asendasin ka riknenud vajutustakisti. Uus seis on näha vasakul: uus kondensaator on risttahukakujuline ja kirjadega EVOX MMK Bx9 100 n 1000 V, vajutustakistid on kaks valget pütti, kondensaatori all asuvad poolid ja 2,2 megaoomine takisti on pildil all paremal.

Praeguseks olen paar õmblust teinud ja seni pole midagi enam särisenud ega mulksunud.

Aga imelik: õmblusmasinate pood müüb pedaali, mis vajutamisele ei reageeri (õmbleb kogu aeg), sest seal on alalisvoolu juhtiv kondensaator. Või ei ole imelik? Oleksin pidanud minema oommeetriga poodi ja veenduma, et tõesti, kui pedaal on üleval, on takistus lõpmatu ja kahaneb sujuvalt pedaali allavajutamisel? Aga sellel tasemel jätkates lähen varsti ka süstlaga poodi veendumaks, et piimapakis on piim, mitte vesi…

Talvekaunistus

Jõulude järgselt on keegi paigutanud õue puukuuri ette kena kuuse. Täna on aga tema peal ja ümber süüdatud ka kaunistused. :)

Soojuspump

Nüüd on siis ta lõpuks olemas. Mudel on Mitsubishi Electric MSZ-GE25VAH. Hetkel tundub kõik ilusti toimivat. Soojuspumba valimisel on mitu olulist momenti:

• kas inverter või on-off seade; nagu olen aru saanud, inverter võimaldab kompressori pöördeid muuta sujuvalt, on-off aga lülitub sisse-välja ja seega koormab kompressorit ning võtab rohkem energiat
• välisosa talvevarustus: mõne seadme välisosa sulatus on juhitud termostaadiga, mis tähendab, et köetakse ka +18 kraadi juures. Sellel mudelil juhitakse välisosa sulatust elektrooniliselt ja see lülitub sisse/välja +3 kraadi juures
• kasutegur oleks kõrge ka madalatel välistemperatuuridel; selle mudeli kasutegur +2 juures on 2,7, -7 kraadi juures 2,5 ja -15 kraadi juures 2,1, garanteeritud alumine tööpiir on -20 kraadi; mõned mudelid annavad +7 kraadi juures hästi kõrge kasuteguri, aga miinuskraadidega ei töötagi
• oleks olemas valverežiim, kui vaja pikemaks ajaks komandeeringusse minna; käesoleval mudelil on 10 kraadi hoidmise režiim
• müratase võimalikult väike; pisikese välisosaga seadmed pidid olema lärmakamad, samuti sõltub müratase paigaldusel kasutatavatest vibratsioonipuksidest; magamistoa akna alla välisosa ega magamistuppa siseosa ei tasuks siiski ühelgi juhul panna.
  

Paigaldaja OÜ Planray. Hind koos paigaldusega oli 20000 krooni.

Külmkapp ja pesumasin

Nii, nüüd on nad siis lõpuks kohal ja töösse pandud.

Pesumasina ühendamine ei ole küll veel 100% korrektselt teostatud. Värske vee toru oli küll lihtne paigaldada, aga äravool tuleks ühe konksuga kuhugi riputada. Pesumasina taga tundub olevat vastav auk, aga kruvi selleks ei ole. Ja M5 polt on liiga väike, on vaja vist M6. Lisaks on praegu äravoolutoru lihtsalt torgatud kanalisatsiooni väljavõttesse, aga tegelikult peaks vist olema mingi parem ühendus. Kuna soojuspumba avariivee äravool tehakse ka sinna, siis pärast paigaldust saab korralikult mõelda selle ühenduse peale. Aga igatahes praegu ka süsteem juba töötab. Lisaks tuleb peale kleepida ingliskeelne seletus nuppudele (see on masinaga kaasas, praegu aga on seal norra vms. keeles see jutt).

Huvitav oli veel, et koos manuaaliga oli kaasas Calgoni reklaam ja vee kareduse indikaator. Tegin siis testi ära, sain "kolm ja pool" punast triipu. Kolm tähendaks, et >14°dH/>17°e/>25.2°f ning neli, et 21°dH/>26.25°e/37.8°f. Kindlasti viitavad need tulemused sellele, et tuleks vette paigutada ohtrasti Calgonit või midagi sellist. ;)

Külmiku kohalejõudmisel oli esimene mulje, et see on nii SUUR. Aga eks vaja lihtsalt ära harjuda ja toitu täis laduda. :) Õnneks saan nüüd lõpetada purgisuppide ja -ühepajatoitude tarbimise.

Võib-olla remondi käigus läheb kunagi vaja loodi. Igatahes masinate manualides räägitakse, et tuleb nad paika loodida. Ma külmkapil alt kruvisin veidi, sest algpositsioonis ta kõikus, nüüd ei kõigu. Aga kas nad otse on, seda veel ei tea, peaks kunagi loodi sebima.

Tehnilised andmed ka.
Pesumasin on Bosch WAE24463SN. Energiat kulub ühe pesu kohta 1,05 kWh, vett 45 l.
Pesumasinaga kaasas oli triikraud TDA5650. No las ta olla, kuigi ma pole eriline triikimisfänn ja pealegi mul siin juba on üks vana triikraud.
Külmkapp on Bosch KGN33V03. Aastane kulu peaks olema 334 kWh. Seega kuus siis maksab see lõbu midagi 40 krooni ringis.
Kokku läks see värk aga maksma 16800 krooni pluss 150 krooni vana külmiku utiliseerimine. (Utiliseerimine tavaliselt on tasuta, aga mulle tehti soodustust ligi tuhat krooni ja seega pidin utiliseerimise juurde maksma.)

Tehnika-alased isud hakkavad nüüd lõppema. Soojuspump tuleb varsti, lisaks veel vaja elektripliiti (mitte et üheaugulise elektripliidi või puupliidiga ei saaks süüa teha, aga mõnikord on ebamugav) ja tõenäoliselt pesukuivatit. Siis võib veidi rahulikumalt hinge tõmmata. Pesukuivatiga on muidugi keeruline: A-energiaklassiga kuivateid liigub üsna vähe. Ka pliidi puhul on vaja valida, kas malmplaatidega pliit, keraamiline või induktsioonpliit.