Korteri valimisest

Kui transpordiküsimusi saab lahendada ise vaikselt nokitsedes, siis korteri ostmine on juba keerulisem. Osta tuleb kogu kupatus korraga ning vaja on suhelda maakleritega, omanikega jm. asjast huvitatud isikutega. Ja mängus on suured rahad.

Aga kõige tähtsam on teada, mida sa tahad. Pärast mõnede korterite ülevaatamist õnnestus formuleerida vastavad tingimused.

1. Peaks olema ligipääsetav jalgrattaga, aga asuma Tartust väljas.
2. Peaks asuma kivimajas.
3. Peaks olema kahetoaline (piisab pinnast ca 40 m2).
4. Peaks olema liitumine tsentraalse vee ja kanalisatsiooniga.
5. Võiks olla ahiküte, sest selle korral saab paigaldada soojuspumba ja
   osaliselt kütta soojuspumba abil (keskkütte korral see kuumakset ei
   vähendaks).
6. Võiks olla mitte esimene korrus.
7. Peaks olema aiamaa ja soovitavalt ka kelder.
8. Võiks olema võimalus hoida jalgratast selliselt, et treppi ei ole vaja
   kasutada (puukuur on OK, kelder aga halb) ning et seal saaks jalgratast laadida.
9. Võiks olla ka mingisugune ühistranspordivõimalus.
10. Võiks olla eraldi köök, kus on olemas aken (et ei oleks tarvis
    sundventilatsiooni pliidi kohale).
11. Reaalne tehinguhind ei tohiks ületada ca 350000 kr.
    

Siin kuluvad nüüd ära mõned kommentaarid.

Punkt 1 on absoluutne ja jätab alles ainult Kõrveküla-Vasula ning Ülenurme-(Tõrvandi)-Reola-Uhti suundadel asuvad korterid. Ma võin küll paar korda suvel sõita mööda tiheda liiklusega maanteed, mille äär pole jalgratturitele mõeldud. Aga iga päev ma sellist teed mööda ei sõida. Seega siin tänusõnad Tartu ja Ülenurme valdadele ning Maanteeametile. Märja, Haage, Tähtvere, Külitse, Ilmatsalu ja paljud muud kohad on ka kindlasti meeldivad, aga päris enesetapja ma ei ole.
Kõrvekülla läheb eraldi kergliiklustee, Vasula on selles nimekirjas seetõttu, et Kõrveküla-Vasula tee on hõreda liiklusega (paljud sõidavad Vasulasse ringiga läbi Kärkna teeristi). Lõuna suunal valmib kohe kergliiklustee Ülenurme keskuseni, edasi läbi Reola kuni Uhtini on ka võimalik leida hõreda liiklusega teid, kuhu autod eriti ei kipu.

Punkt 2 on siin seetõttu, et mulle ei meeldi vamm ega tuleoht.

Punkt 6 vähendab ehk varguseohtu läbi akende. Õigupoolest on kütmise seisukohast lisaks oluline, et korteril oleks võimalikult vähe välisseina (st. et ei oleks otsapealne korter).

Punkt 7 on üsna selge: miks siis minna maale elama, kui aiamaad ei ole? Ainult roheluse pärast? Aga ometi oli kortereid, millel aiamaad polnud, kuigi muu oli kõik väga kena.

Punkt 10 ei ole sugugi elementaarne. Kahes vaadatud korteris oli köök kuidagi sopistatud pimeda toanurga moodi ning kasutati ainult sundventilatsiooni. Hiljem lugesin kinnisvarafoorumitest, et keegi oli otsinud tuttuut korterit, kus oleks eraldi köök. Ja ta oli olnud täitsa hädas! Viimase kümne aasta jooksul tehtud uusarendused on kõik "avatud köögiga". Näed siis, mida mood inimestega teeb.

Punkt 11 on seotud sellega, et laenu ma võtta ei kavatse. Muidugi selline tehinguhind võiks kõne alla tulla, kui täiendavad investeeringud ei ole vajalikud; see pole igal pool sedasi.

Vaadatud korteritest vastas täiel määral kõigile tingimustele ainult kaks. Praeguseks hetkeks olen siis neist ühe, Vasulas asuva kahetoalise ahiküttega korteri õnnelik omanik. Aga ostmisprotseduuri kohta tuleks teha eraldi postitus.